Ilmad lähevad aina soojemaks, linnud laulavad ja päike paistab. Aga olgem ausad – elame kliimavöötmes, kus hommikul võib särada päike ja õhtuks tulla hoopis lörtsi taevast alla.
Just sellistes oludes on parimaks kaaslaseks istumisalus Toolik. Sageli arvatakse, et Toolik on vajalik ainult siis, kui istud otse maapinnale. Tegelikult on see mõeldud igal pool kasutamiseks, kus istumiskoht võib olla niiske, must, külm või hoopis kuum. Toolik kaitseb su riideid ja istmikku igas olukorras – olgu selleks bussijaama pink pärast vihma, kivine vaateplatvorm või tolmune trepiaste.
Ja parim osa? Kui sul on Toolik kaasas, saad sa istuda just siis, kui sul selleks tuju tuleb. Pole vaja uurida, kas iste on kuiv, puhas või üldse istumiseks sobiv – laotad Tooliku istumise alla ja naudid olemist.
Kui sa arvad, et Toolik on lihtsalt istumise alla pandav asi… siis, noh – sa pole ilmselt Toolikuga kohtunud.
Mis see Toolik siis päriselt on?
Toolik on see väike nutikas sõber, kes:
Ja see pole veel kõik!
Tooliku külge saab karabiiniga kinnitada veepudeli .
Termomaterjal – ei, see pole teadusulme, see on päris asi.
Tooliku sees on termomaterjal, mis ei ole lihtsalt ilus sõna. See on kiht, mis peegeldab kehasoojust tagasi.
Tegime termokaameraga pilte ja selgus – ilma Toolikuta lekib su kehasoojus istumisalusesse pinda nagu katkine radikas.
Veekindel? Loomulikult!
Märjad bussipeatuste pingid? Toolikul on ükskõik. Sina võid kuivalt ja väärikalt istuda, kui teised alles oma istumise alla kilekotte topivad.
Oled sa kunagi küsinud vanavanematelt, mida nad kingiks soovivad?
Vastus: “Mul ei ole midagi vaja.”
Tõlge: “Mul pole aimugi, mida ma soovin, aga palun ära too veel üht küünalt.”
Toolik on geniaalne kink vanemale inimesele:
Ja pealegi – Toolikut ei pea kastma ega toitma, see ei vaja patareisid ja ei lähe ka kapis hapuks.
Kokkuvõttes:
Kevad on käes (vist), suvi tuleb (loodame), ja Toolik on valmis!
Endale, vanematele või vanavanematele – see on see kink, mille kohta ei öelda: “Mulle pole midagi vaja.”
Sest pärast Toolikut pole enam küsimust, mille peale istuda või kuhu pista telefon, kui elu viib sind toast välja.
