Sageli kuulen, kuidas seltskondades räägitakse sellest, kuidas tänapäeva lapsed istuvad ainult nutiseadmetes ja ei liigu piisavalt. Ma pole selle väitega päris nõus.
Hiljuti võtsid Läänemaa 7-13-aastased noorkotkad ja kodutütred vastu tõelise väljakutse – põneva matka nimega “Mägramatk”. Valida oli kahe erineva pikkusega raja vahel: 12 km pikkune punane rada, mis oli mõeldud kogenumatele matkajatele ja 7 km roheline rada, sobilik neile, kelle jaoks matkamine oli alles uus kogemus.
Iga tiim vajas oma juhti, kes jälgis, et väikestel matkajatel oleks kõik hästi ja kes ise samuti koos lastega matka kaasa tegi. Rühma juhina oli mul võimalus osaleda kogu teekonnal ja annan hea meelega lühikese ülevaate sellest, kuidas meil läks.
Meie vahva tiim, vanuses 7-9 aastat, valis rohelise teekonna, sest kõigile tiimi liikmetele oli Mägramatkal osalemine esmakordne. Kui arvestada kõiki väikeseid kõrvalepõikeid ja eksimusi, kõndisime tõenäoliselt rohkem, kui algselt planeeritud! Uskuge või mitte, aga rohelisele rajale startis 17 võistkonda ja kõik jõudsid finišisse!
Matka jooksul tuli läbida üheksa kontrollpunkti, milles igaühes ootas uus ja põnev väljakutse. Lapsed said proovida õhupüssist täpsuslaskmist, panna kodutütre vormi õigesti selga, liikuda silmad kinni grupijuhi juhendamisel läbi “miinivälja”, läbida takistusrada, kanda kannatanut kanderaamil läbi metsapadriku ja lahendada veel palju erinevaid ülesandeid. Need ülesanded panid proovile nii laste nutikuse kui ka füüsilise vastupidavuse.
Takistusrada läbides oli tõeliselt tore vaadata, kuidas teineteist motiveeriti ja tehti koostööd, abistades väiksemad esimesena üle kõrgete tõkete. Oli hetki, kus silm läks märjaks härdusest, kui hästi väikesed inimesed uutes olukordades hakkama saavad.
Oli ka hetki, kus silm läks märjaks hoopis sellepärast, et püüdsin vägisi tagasi hoida naeru. Ühes kontrollpunktis anti lastele paberilehed piltidega. Piltidel olid erinevad taimed, loomad, linnud, mida võib looduses kohata. Esilehel oli nimekiri piltidel olevast ja lastel tuli leida loetelust õige nimetus ning kirjutada see pildi alla. Üks laps näitas kirjutajale, et see lind siin on metsis. Selle peale teatas kirjutaja tähtsalt, et jaa, loogiline, tal on ju mets selja taga.
Kontrollpunktidesse jõudes tuli tihtipeale oodata, kuni eelmine tiim ülesannet lõpetas. Vihmane ilm oli maapinna muutnud märjaks ja jahedaks, mistõttu otse maapinnale istumine ei olnud mõeldav. Siin tulid mängu meie tiimi tõelised päästjad – kaasaskantavad veekindlad istumisalused Toolikud. Kui jalad väsisid, said lapsed Toolikute abil mugavalt maapinnale istuda, kuiva tagumikuga snäkke süüa ja energiat koguda. Need tegid matka palju mugavamaks ja rõõmsamaks.
Mõned kontrollpunktid nõudsid lastelt palju liikumist ja energiat, teised keskendusid pigem kohapeal seistes lahendatavatele ülesannetele. Pikema matka järel, kui väsimus hakkas võimust võtma, saime taas rõõmu tunda, et Toolikud olid kaasas – lapsed said mõnuga istudes ülesandeid lahendada.
Küsimusele, milline kontrollpunkt lastele kõige enam meeldis, sain ma erinevad vastused– igal ühel oli oma lemmikhetk! See näitab, kui hästi olid korraldajad suutnud pakkuda põnevust igale osalejale. Matk ei olnud ainult füüsiline katsumus, vaid pakkus ka võimalust arendada laste tähelepanuvõimet ja meeskonnatöö oskusi. Matka jooksul õppisid lapsed, kuidas kaarti lugeda ja teistega arvestada – need on teadmised ja oskused, mis tulevad kasuks nii looduses kui ka igapäevaelus.
Suur tänu korraldajatele!
Sinu matkavarustus ei ole täiuslik ilma Tooliku istumisaluseta! TELLI TOOLIK SIIT!
